Buduaarisessiooni telgitagused- behind the scenes of 50 shades

Teate kui mõnus on elada maal. Minu “maa” on Viimsi poolsaare tipus Rohuneeme kandis. Iga päev tööle või töölt koju sõites on mul aega täpselt 25-35 minutit, et lihtsalt rahus olla ja mõelda.

 

Ühel sellisel sõidul tuli mul pähe huvitav idee. See juhtus umbes täpselt eelmise aasta oktoobris. Jaa vahepeal on ka häid ideid tulnud aga see tundus selline suur ja tõeline.

 

50 varjundi tulihingelise fännina tekkis mul mõte enda töö ja tegemiste tutvustamise sidumisest selle filmi uue osa linastumisega. Ehk et, mis oleks, kui ma saaksin suurel kinoekraanil enda teenust reklaamida. Sihtgrupp peaks ju olema 100% just see õige.

 

See tundus nii ulmeline, samas nii geniaalne, et tekkis väikene hasartki selle mõtte realiseerimiseks.

 

Koheselt helistasin Heidile, kes rõõmsalt nõustus projektiga liituma, samuti olid huvitatud minu pikemaajalised koostööpartnerid Linettest ja Karis Lavertist ja ka minu videomees Juan oli valmis filmima. Olime taolist klippi juba ka varem planeerinud, kuid tookord jäi asi aja taha.

 

Kuigi see kõik võib tunduda kõrvaltvaatajale nii tavaline, või lihtne, või tekitab suhtumise, et “mis seal siis ikka ära ei ole” siis närvirakke sai kulutatud oi-oi, kui palju!

 

Alustame sellest, et loa saamine kinost ning filmilevitajalt võttis omajagu aega, samuti käisime proovi “Viimsi kino naistekal” oma teenuseid tutvustamas- see oli põnev katsumus.

 

Just selle õige koha leidmine filmimiseks oli samuti keeruline- lõpuks aga leidsime ideaalse paiga- Tartu mnt 52 näidiskorteri.

 

Siinkohal tänan südamest Merlynit Merkost!

 

Muidugi oli mul klipi jaoks vaja ka ühte toredat ja asjalikku modelli.

 

Õnneks leidsin Mia, kes oma olemuselt oli lihtsalt nii äge ja just täpselt see, keda ma otsisin.

 

Miaga kohtudes arutasime klippi puudutavaid küsimusi ning lubasin talle, et teen temast peagi ühe imeilusa seeria pilte, sest filmimise päeval on esmasel kohal filmimine ja pilti sealt ma lubada ei julgenud.

 

Lõpetades sellega, et filmimise päeva hommikul sõitis üks kogukam meesterahvas oma BMW-ga minu foori taga seisvale autole lihtsalt tagant sisse, arvates, et mis see väike kriim ikka teeb ja et tee oli nii laineline ja et tema pole süüdi. Aitäh!

 

Kes mind teab, siis võib aimata, kuidas selline seik, minu päevaplaanidesse võis (MITTE) sobituda. Mul on tavaliselt kogu päev minutilise täpsusega paika pandud. Ma ei tee ühtegi spontaanset käiku, isegi shoppamine on mul tavaliselt ette planeeritud. Et siis kogu selle autojamaga kaotasin 30 minutit väärtuslikku aega ning läksin filmimisele pea laiali otsas, käed värisemas ja üliemotsionaalsena.

 

Aga õnneks oli mul kohal suurepärane meeskond ja kõik sujus ilusasti.

 

Heidiga Viimsi kino Naistekal detsembris.

 

Ilmselt paljud ettevõtted, kes käivad erinevatel üritustel ja messidel oma toodetega kohal neid pakkumas teavad, millest ma nüüd räägin.

 

Enamusel on kohe ju mingit toodet inimestele kaasa pakkuda või müüa, mina aga saan lihtsalt enda tööst ja tegemistest rääkida ja inimestes huvi tekitada.

 

Eestlane aga oma olemuselt on arg ja tagasihoidlik ning ei tule naljalt sinu “boksi” asju näppima.

 

Mäletan, et kui sai kunagi aastaid tagasi Tallinnasse elama ja õppima tuldud siis sattusin ühte reklaamiga tegelevasse firmasse tööle ja pidin kalendrisse reklaame müüma.

 

Ma ei julgenud inimestele isegi helistada, no nii kartsin, veel vähem julgesin ma kohtumistel käia ja oma toodet müüa. Siiamaani ei armasta ma telefoniga rääkida.

 

Aga ühte ma tean- sul on lihtne müüa toodet või teenust, millesse sa usud ja kirglikult suhtud. Mina usun ja olen päris kirglikult meelestatud oma töösse. Seega proovi “Viimsi Kino Naistekal” saime ilusasti hakkama ning tekitasime elavat huvi paljude naiste seas. See oli tore kogemus. Aitäh Viimsi Kino ja Kadri!

 

Siis läks vahepeal aeg edasi ja põhimõtteliselt oli esilinastuseni jäänud vähem kui 2 nädalat. Ja meil oli videomehega kahepeale täpselt kaks kuupäeva, millal filmida saime.

 

Siin siis väikene meenutus sellest päevast:

Ja noooh ma ei suutnud niisama mängult pildistada, seega tegin mõned päris pildid ka…

 

Selle imeilusa tumesinise pesukomplekti ning hommikuriiete komplekti leiate Linettest!

 

 

Kõik see sai teoks tänu minu suurepärasele tiimile, Heidile, Miale ja Karis Lavertile (Kristinale ja Aljonale)…

 

Ja Juanile, minu videomehele…  Juuksepikenduste eest täname Casabella Juuksestuudiot.

 

 

Ja siis jõudiski kätte see kauaoodatud päev! 50 Tumedamat Varjundit filmi esilinastus Viimsi Kinos.

 

Ennem filmi algust toimus üritus naistele, kus siis ka meie kohal olime.

 

Loomulikult kasutasime Heidi ja Miaga juhust, et ka ise Eesti päris oma Kristjaniga pilti teha…

 

Ürituse fotod: Maksim Toome

 

Tutvusime ka teiste teenusepakkujatega.

 

Auhinnalava oli tõeliselt muljetavaldav. Peaauhinnaks siis minu buduaari ja aktisessioon. (NB! ootan kõikide võitjate e-kirju või telefonikõnesid, et aeg sessioonile kirja panna)

 

 

Ja siis see juhtuski. Mina ja teised, suurelt Viimsi kino ekraanil. Kui klipp algas olin nii närvis ja pigistasin samal ajal oma mehe kätt oi oi kui kõvasti aga Heidi jäädvustas selle ajaloolise hetke oma mobiiltelefoni mällu. Super!

 

 

Ja siin näetegi seda lühikest klippi, mille sisse üritasime panna korraga väga palju infot, emotsiooni ja seda päris tunnet, mida üks buduaarisessioon ühes naises võib tekitada.

 

Head vaatamist!

 

 

 

 

Suur töö sai tehtud ja nüüd veelgi võimsamalt EDASI!

 

Aitäh teile mu kallid, kes te minu unistuse aitasite teostada!

Meik ja soeng: Heidi Liblik

Pesu: Linette

Asukoht: Tartu mnt 52 / Merko

Kleidid: Karis Lavert

Juuksepikendused: Casabella Juuksestuudio

Video: Juan Panasjuk

 

Kui sul tekkis huvi buduaari ja aktipildistamise vastu siis kirjuta mulle!

 

NB! Kui Sulle tundus, et tekst vahepeal lappama läks siis kõik on selle süü, et ma endiselt nii emotsionaalne selle kõige suhtes olen 🙂

 

Eelmine 50 Tumedamat Varjundit
Järgmine Koolitused alustavale fotograafile

Comments are closed.